- mõjutame vahetult nahka, nahaaluseid kudesid ja lihaseid ning tänu sellele kutsume esile muutusi ka siseelundites (neuroreflektoorsel teel);
- kiireneb kogu organismi ainevahetus (massaaz intensiivistab koevedelike voolu, rasvade kasutamist, jääkainete eritumist ja gaasivahetust kudedes);
- naha verevarustus paraneb (eemalduvad vanad naharakud), nahk muutub elastsemaks, paraneb higi- ja rasunäärmete talitlus;
- lihaste töövõime taastub kiiremini (väsimus lihastest kaob kiiremini, lihaskiudude elastsus suureneb, kontraktsioonivõime tugevneb, sest varukapillaarid avanevad ja täituvad verega);
NB! Parim efekt taastumiseks saavutatakse, kui masseeritakse 3-4 tundi pärast füüsilist koormust!
- lihasatroofia (kõhetuse) korral suurendab regulaarne massaaž nende mõõtmeid ja töövõimet;
- massaazil on lõõgastav ja rahustav mõju närvisüsteemile (masseerides ärritame kudesid mehhaaniliselt, sellega tõuseb koehormoonide hulk, mis võtavad osa närviimpulsside ülekandmisest);
- massaažiga saame närvisüsteemi erutuvust kas nõrgendada või tugevdada vastavalt inimese vajadusele (reguleerides massaaži tugevust ja intensiivsust);
- mõjutame ka perifeerset ehk piirdenärvisüsteemi;
- kiireneb venoosse vere äravool (kergeneb südame töö, kusjuures vererõhk ja pulss tugevalt ei muutu!), põhjustab kudede nihkumist ja venimist;
- paraneb seedenäärmete talitlus (magu, maks jt.);